Olen sündinud 1978. aasta jõulukuul. Kui vaatan enda

lapsepõlvepilte, olen tänulik isale, et ta suutis omal ajal nii

palju jäädvustada. Tõenäoliselt sain fotopisiku just temalt.

Mingist ajast isa pilte enam ei teinud ja tehnika jäi kappi

seisma – aastateks. Mäletan selgelt, kuidas kapi uksest

sisse piilusin ja millist lõhna sealt tuli.

​

Alguses oli kapis seisev fototehnika mulle mänguasjade

eest, kuni vanemaks saades sain selgeks, et sellega saab

ka midagi muud peale mängu ette võtta.

Nagu paljudel teistel, nii oli ka minul esimeseks

fotoaparaadiks Smena. Ja kuna kodus oli kõik vajalik filmide

ilmutamiseks ja piltide tegemiseks olemas, otsustasingi

mingil ajal kätt proovida.

Objektiivil olevad märgid ja sümbolid said tänu isa

juhendamisele peagi selgeks ning kaugel ei olnud päev, mil läks filmi tanki kruttimiseks ning toad tehti pimedaks ja

punane tuli süttis.

​

Tollest ajast on palju muutunud: filmi asemel on mälukaart

ning pimik asendunud arvuti ja Photoshopiga.